Ohcejoga sámelogahat

Ohcejogas lea Suoma ja olles EU davimus logahat! Ohcejoga sámelogahat lea doaibman jo badjel 40 jagi, 1977 rájes. Min logahat lea unni ja váimmolaš. Dán lohkanjagi sámelogahagas stuđerejit 27 oahppi.

Ohcejoga sámelogahagas sáhttá čađahit normála logahat oahppomeari. Buot gurssaid oahpahus addojuvvo suomagillii, muhto oahppis lea vejolašvuohta stuđeret maiddái sámegiela ja muhtun gurssaid maiddái sámegillii. Sámegielas sáhttá čađahit stuđeantaiskosa jogo eatnigiela dahje oanehis vieris giela oahppomeari mielde.

Logahaga ulbmil lea fállat nu viiddis oahppo- ja gursafálu go vejolaš. Iežas válljašumi sáhttá dievasmahttit dárbbu mielde váldimiin vuostá gáiddusoahpahusa eará sajis. Gursafállui lea gieskat váldon mielde ođđa sápmelašvuođa ja davvi temáid birra huksejuvvon gurssat, mat ovttas sámegiela gurssaiguin fállet oahpahanollisvuođa, mii gieđahallá viidát davvi temá. Duppal- dahje triodutkosa lea vejolaš čađahit oktasašbarggus Anára Sámi oahpahusguovddážiin.

Logahat bargá oktasašbarggu earret eará Ohcejogas doaibmi Turku universitehta Geavu dutkanstášuvnnain (Kevon tutkimusasema), Lappi universitehtain ja Luondduriggodatguovddážiin (LUKE). Oktasašbargu ollašuhttojuvvo maiddái rájáid badjel Norgii ja eará guvlui máilbmái.

Sámekultuvra eallá nanusin Ohcejogas. Giela gullá beaivválaččat, ja dan lassin gilis lea máŋggabealat sámegielat kulturdoaibma. Sámi oahpahusguovddáš lágida Ohcejogas sámi árbevirrui laktáseaddji gurssaid, dego musihka ja sámi duoji gurssaid, mat dohkkehuvvojit maiddái logahaga heivehuvvon gursan.

Guhkkelis boahtti oahppiide fállat oahpuid áigái logahaga iežas lanjadagaid, ng. juogaduvvon lanjadagaid.

Sáhtát oahpásmuvvat Ohcejoga sámelogahaga oahppaplánii dákko ja oahppifuolahusa plánii dákko.

OAHPPIIDSEARVI

Sámelogahagas doibme oahppiidsearvi, mii dahká evttohusaid skuvlla guoski áššiin ja oassálastá logahaga dieđiheapmái sosiálalaš medias. Sámelogahaga oahppiidsearvi doibme oahppiid intreassaorganisašuvdnan ja ordne maiddái asttuáiggedoaimmaid.

ÁIGGEÁDJEVEJOLAŠVUOĐAT

Skuvlaguovddážiin measta seamma gáhtu vuolde leat:

  • álšasále, gosa sáhttá lotnut iežas čoavdaga dahje fitnat dalle, go vuojadanhálla lea rabas
  • vuojadanhálla
  • lihkadansále, gos leat ee. gieldda asttuáiggedoaimma, Utsjoen Kuohu -lášmmohallansearvvi ja searvegotti vuorut ja rávesolbmuidskuvlla gurssat
  • girjerádju, gos leat ee. bláđiid lohkansále, neahttadihtorat ja luoikkahanláhkai áiggeádjereaiddut
  • rávesolbmuidskuvlla gurssat (fálaldat molsašuddá jahkásaččat, gč. dárkilabbot rávesolbmuidskuvlla neahttasiidus)
  • ealligovvateáhter Dávvenásti, teáhterčájáhusat, konsearttat jna. prográmma skuvlla sáles

Skuvlaguovddáža lahkosis leat:

  • viehkanbálggis/láhttu, gos leat čuovggat
  • valástallangieddi
  • jiekŋaskearrogávgil
  • nuoraiddoaibmalatnja
  • merkejuvvon máđii Gálgojoga láddo lávu lusa, guhkkodat s. 3 km
  • giliguovddáža bálvalusaide (gávppit, báŋku, Poastta áššeolmmoš, gilidállu Giisá) 1,5 km
  • Norgga rádjái 2 km
  • stuđeantavistti ássis lea vejolašvuohta fitnat 1 km geahčen rabasbálvalanguovddážis boradeamen eahketbeaivve (galgá máksit sierra)
Esi- ja perusopetus

Oktavuođadieđut

Utsjoentie 44, 99980 Utsjoki

Laura Arola
Rektor
laura.arola@edu.utsjoki.fi
+358 40 525 8049

Solja Magga
Veahkkerektor
solja.magga@edu.utsjoki.fi
+358 45 504 4547

Pilvi Guttorm
Kanslista
pilvi.guttorm@edu.utsjoki.fi
+358 40 624 9468

Gávnnat Ohcejoga sámelogahaga olles bargoveaga oktavuođadieđuid dáppe.