GUOLLEBIVDU JA GIELKÁVUODJIN

Diehtu guolástanlobiin ja gielkávuodjimis Ohcejogas.

GUOLLEBIVDU

Guollebivdu Deanus ja Anárjogas

Deatnu oalgejogaiguin lea okta Eurohpa buoremus Atlántta luosa guolástanguovlluin. Guollebivdu lea okta dehálamos áhpásman- ja ealáhushámiin Ohcejogas. Guolástangilvvut lágiduvvojit birra jagi, luosasuhkangilvvut geassit Deanus ja jiekŋaoaggungilvvut dálvit duottarjávrriin.

Luosa suhkan

Árbevirolaš luossabivdu, luosa suhkan, lea hástaleaddji guolástanvuohki, mii gáibida čehppodaga. Álkimusat beassá álgui go bálkáha báikkálaš suhkki. Suhkanbálvalusa fállet eanaš bartagilážat Deatnogáttis. Sis oažžu dievas bálvalusa: bivdobiergasiid, fatnasa ja suhkki áššedovdamuša. Jos vuosttas tuvrra maŋŋá hálida bivdit iežas biergasiiguin, sáhttá láigohit fatnasa ja mohtora turisma- ja prográmmabálvalusaid fálli fitnodagain.

Guollebivdu gáttis

Dolgevuokkain sáhttá bivdit sihke Suoma ja Norgga beale gáttiin, nu ahte guolledikšunmávssuid galgá máksit dan riikii gos guolásta. Jos liiko bivdit dolgevuokkain ráfálaš guovllus, de Anárjohka heive dasa erenomáš bures. Basteoivviin lea lohpi šlivgut Vuolle- ja Badjegeavgŋá gáttiin sihke Máhtegeavgŋá bajábealde Anárjogas. Vuollegeavgŋá vuolábealde Boratbovccás lea bivdosadji, mii heive bures dolgevuokkain bivdimii.

Deanu guolástannjuolggadus

Diehtu Deanu guolástannjuolggadusas ja guolástanlobiid vuovdiin gávdno Lappi ELY-guovddáža siidduin dáppe.

Davvi-Lappi gielddaid olggobealde buktojuvvon guolástanbiergasat galget leat ollásit goikásat dahje daid galgá desinfieret desinfierenbáikkis, go sirdása guolástit Jiekŋamerrii luoiti čázádagaide. Desinfierenbáikkit leat Deanu lohpevuovdinbáikkiin.

Guolledikšunmáksu Suomas dáppe ja Norggas fiskeravgift dáppe.

EASTTE GYRODACTYLUS SALARIS -LUOSSAPARASIHTA

Deatnu oalgejogaiguin lea dehálamos Davvi-Atlántta luondduviđá luossajohka, man čázi kvalitehta ja ekologalaš dilli lea erenomáš buorre. Gyrodactylus salaris -luossaparasihtta ii leat vel leavvan min divrras luossajogaide, mat luitet Jiekŋamerrii. Luossaparasihtta sáhttá duššadit luondduviđá luosa buktaga moatte jagis. Davvi-Lappi gielddaid olggobealde buktojuvvon bivdobiergasat galget leat ollásit goikásat dahje daid galgá desinfieret desinfierenbáikkis, go sirdása guolástit Jiekŋamerrii luoiti čázádagaide. Desinfierenbáikkit leat Deanu lohpevuovdinbáikkiin.

Guollebivdu eará čáhceviidodagain

Guollebivdu osolašgottiid čáhceviidodagain

Dieđuid guollebivddus osolašgottiid čáhceviidodagain ja osolašgottiid oktavuođadieđuid gávnnat Lappi guolledoalloguovddáža siidduin.

 

Guollebivdu duottarguovlluin

Áidalas duottarguovllut heivejit vánddardeaddjiide, geat liikojit guolástit. Šerres duottarčáziin sáhttá bivdit dápmoha, soavvila, čuovžža ja rávddu. Meahcceráđđehus

Lassedieđu dáppe.

MOHTORGIELKÁVUODJIN

MEAHCCERÁĐĐEHUSA LOHPEGEAVAT OHCEJOGA MOHTORGIELKÁVUODJIMII 

Ohcejoga gieldda olbmot

Gieldda olbmui (Láhka Meahcceráđđehusas 234/2016 24§/2) mieđihuvvo mohtorgielkávuodjinlohpi Ohcejoga gieldda guvlui. Lohpi vuoigadahttá vuodjit Ohcejoga gielddas stáhta eatnamiin, earet Geavu luonddumeahci. Lohpi vuoigadahttá vuodjit merkejuvvon mohtorgielkámáđiijain, sihke luondduávkkástallanbargguide ja eará vealtameahttun lihkadeapmái máđiijaid olggobealde.

Geavu luonddumeahccái sáhttá ortnetnjuolggadusa vuođul mieđihit lobiid luondduealáhusbargiide ja giddodateaiggádiidda, sihke gieldda olbmuide, geain lea eanasadjái vuođđuduvvi guolástanvuoigatvuohta eanasaji iežas dahje oktasaš čáhceviidodagaide (ii guoskka návddašanvuoigatvuođaid).

Meahccejohtaluslohpi ohccojuvvo Meahcceráđđehusa bálvalanbáikkiin (AvvilAnár), lohpi lea iežas ruovttugieldda guvlui nuvttá.