Balssaid suddan ja ordaráji sirdašuvvan badjelabbui muitalit olbmuide dálkkádatrievdamis davvin 

Balssaid suddan loktanii guovddáš fuomášupmin go Ohcejoga ja Eanodaga ássiin ja turisttain jerrojuvvui birrasa ja luonddu rievdamis. Maiddái beziid ja subiid leavvan davibui dahje allelii  duoddarii máinnašuvvui máŋgii vástádusain. Dát fuomášumit laktásit čielgasit dálkkádatrievdanmálliid einnostan nuppástusaide, muhto biekkaid lassáneapmi, man olbmot leat áican, ii oidno málliin.

EU-ruhtadan MountResilience -prošeavttas jahkedoajáldagas 2024-2025 dahkkon jearahallamii bohte Ohcejogas ja Eanodagas oktiibuot 161 vástádusa. Vástideaddjit sáhtte merket nuppástusaid kárttaide ja kárttaide merkejedje 223 merkema. Dan lassin vástideaddjit muitaledje 58 nuppástusas, maid ii sáhttán merket kártii. Eanodagas kártamearkumat bohte olu Gilbbesjávrri ja Heahtá guovlluide, muhto maiddái Bievrrašjávrri guvlui ja Pallas-Ylläsduoddara álbmotmeahci davveoassái. Ohcejogas merkemat bohte eanáš gieldda gaskkamuš osiide.

Eanodagat ordaráji allelii sirdáseami birra muitaluvvui eandalii Ovnnesduoddara guovllus ja avádagas Gilbbesjávrri ja Gárasavvona gaskkas, gos beazi lassin suhpi leavvá. Pallas-Ylläsduoddara álbmotmeahci lahkosis balle ahte jalgadasat jávket.

Jiekŋadili rievdan almmuhuvvui olu earret eará Ovnnesjávrris ja Gilbbesjávrris.  Eanodagas muitaledje ahte jiekŋalahtu leat muhtin dálvviid beassan vuodjit hui maŋŋit ja ahte badji lea otnon maiddái giđđadálvve. Maiddái Ohcejogas jiekŋagokčasa fuotnun ja dan dihtii gielkkáin johtin lea váttásmuvvan. Geavu, Ohcejoga ja Veahčajoga jieŋaid ala ii vástideaddjiid mielde leat šat ášši, ja Deanu jieŋaid láhtten lei maiddái ártet. Ohcejogas lohke ahte doppe “olbmot doddjojit jieŋaide”. Johtolat lea dan dihtii sirdásan gáttiide. Dan lassin rievdan luonddudiliid lohke čuohcat olbmuid buresveadjimii.

Máŋgga merkema oktavuođas máinnašedje ahte lea olu muohta ja go muohttá, de muohttá olu hávil. Dálvetemperatuvrra molsašuddamis bođii buorre ovdamearka Leaibejávrris: ođđajagi-guovvamánus 2025 temperatuvra molsašuttai -30 ja +4 gráđa gaskkas guovtte vahku siste, ja dát dáhpáhuvai guktii.

Guollenálli nuppástuvvá

Fuomášumit ealliid birra gusket eandalii guliid. Dálá dieđu mielde Suoma davimus steažžosárgge fuomášupmi Roabičoalmmis jagis 2024 merkejuvvui kártii. Hárre ja dápmoha geahppáneami ja hávgga ja vuskkona laskama fuomášedje ovdamearkka dihtii Bealdovuomi guovllus ja Ohcejoga Veahčajávrris. Maiddái Deanu guollenáliid rievdan lunddolaččat máinnašuvvui ja olbmot árvaledje liegga čázi hehttet guliid. Eará ealliin máinnašuvvui dušše máttaguovllu beaiveloddešlájaid leavvan Gilbbesjávrái ja bihcebásčáihni, man dolle ođđa šládjan Ohcejogas.

Sihke Eanodagas ja Ohcejogas muohtadili rievdama ja jeahkáliid vátnuma lohke váikkuhit eandalii boazodollui ja bohccuid lassebiebmama dárbui. Muohtadili rievdama lohke váikkuhit maiddái turismii ja virkkosmandoaimmaide. Ovtta Eanodaga guoski kommeanttas daddjui, ahte “duoddaris čierastallamis ja dálvevánddardeamis galgá leat ain dárkilut, go boares oahpes báikkit ja áiggit eai šat doaimma seamma láhkai”.

Ohcejoga luomečoagginbáikkit vátnon

Ohcejogas balssaid suddan ja luomečoagginbáikkiid jávkan máinnašuvvojedje čielgasit dávjjimusat. Vaikko luopmániid vátnuma lakte erenomážit balssaid suddamii, de maiddái muđui luondduvalljodat lea olbmuid mielas vátnon.

Eandalii Ohcejogas olbmot leat fuolas goikkádagas ja dan geažil johtima ja gáddáneami váttisvuođain, guolásteamis ja guobbariid vátnivuođas. Goikkádaga lakte erenomáš goike geassái 2024, muhto seammá leat áicán maiddái guhkit áigodagas. Vástideaddjiid mielde báljes duoddariidda ledje šaddan miestagat ja beahceráji sirdáseami allelii ledje čielgasit fuomášan. Lastamáhttovahágiin ledje maid fuolas.

Biekkaid lassáneami máinnašedje dakkár áicamiin, maid ii sáhttán merket kártii. Dálkkádatmállet eai áicce biekka lassáneami, muhto olbmot leat iežas árgabeaieallimis áicán eanet biekkaid. Maiddái bieggaháltte nuppástusat oidnojit vástádusain. Nuppástusat leat váikkuhan čáziid alde johtimii ja dan bokte turisma- ja guolástanealáhussii.

MountResilience-prošeavttas ovddidit ovttas gielddaiguin dán gažadeami vuođul bistevaččabu ja eanet fátmmasteaddji áicanvuogádaga, man vehkiin meahcis johttit sáhtášedje almmuhit nuppiidasaset guovllu luonddudiliid dahje áitagiid. Dan lassin ovdamearkka dihtii badjeolbmot sáhtašedje muitalit earáide gos bohccot leat ja turismafitnošeaddjit čohkket áššehasaid vásáhusaid kártii.  Maiddái gieldda doaibmit sáhtášedje juohkit dieđu meahcis johttiide.

Lassedieđut

Seija Tuulentie, seija.tuulentie@luke.fi; +358 2 9532 4438

Taru Rikkonen, taru.rikkonen@luke.fi; +358 2 9532 2101