Mervi ja Tommi Ylimäki ásaiduvaiga Gáregasnjárgga giliservošii

Mies ja nainen melovat joella

Suoidnemánus 2024 Mervi ja Tommi Ylimäki páhkkiiga sihkkeliid ja kajáhkaid biilii ja vuoddjáiga davás dalá ruovttusteaskka Tamperes. Ohcejohka geasuhii nu ollu, ahte borgemánus soai ozaiga báikegottis vistti. Gávppit Gáregasnjárgga ruovttus dahkkojedje čakčamánus.

Vuosttas dálvve pára čujuhus lei vel Tamperes, muhto miessemánus 2025 soai sirddiiga girjjiid Gáregasnjárgii.

– Luonddu čábbodahkii moai vuos liikosteimme, dasto fuomášeimme, ahte vuoi man buorre gilisearvvuš. Olbmot leat váldán munno duođaid ustitlaččat vuostá dáppe, Mervi muitala.

Pára barggut dahke vejolažžan jođánis fárrema nuppe beallái Suoma.

– Barggan čuohteproseantta gáiddusbarggu vuogádatáššedovdin, ja buorit oktavuođat addet munnje vejolašvuođa bargat gos beare Suomas, Tommi dadjá.

– Ruvvejeaddji bargu fas lea dakkár, ahte dan sáhttá váldit mielde, go sirdása báikkis nubbái, Mervi čilge.

– Barggu bokte maid oahpásmuvvá báikkálaš olbmuide. Áššehasat leamašan nu dás gilis go vehá guhkkelabbosge, maiddái Norgga bealde, son joatká.


Fárrema dihte eallimis šattai aktiivvalut

Eallin Gáregasnjárggas lea geahppasut ja aktiivvalut go Tamperes.

– Lávkkit bohtet dáppe eambo go máddin, go letne dávjá olgoáimmu ovddas. Dáppe lea máŋggalágan buđaldeamoš, de eallin lea aktiivvalut. Dálu divvumii manai álggos áigi, ja tonttes leage vel ollu bargamuš, Tommi guovttos Merviin čilgeba.

– Lea nu suohtas, go lea iežas gáddi ja duoddariidda beassá álkit. Ráhkistan luonddu ja luonddus lihkadeami, Mervi muitala.

Párra lihkada luonddus elrávdnjesihkkeliiguin ja meallumiin. Vejolašvuohta vuolgit johtui ruovttušiljus lea hui mávssolaš ášši, go dasa ii Mátta-Suomas lean vejolašvuohta. Muđui áigi gollá álšasáles ja geassit mohtorsihkkeliin ja dálvit mohtorgielkkáin vuodjimiin.

Oassi Gáregasnjárgga vejolašvuođain lei ovddalgihtii dieđus, oassi lea boahtán vuorddekeahttá.

– Osttiime dálu oktan bođuopmodagain, ja mielde bohte guokte mohtorgielkká ja luossafanas. Go leimme juo ásaiduvvan deike, Mervi áššehas jearralii, letnego juo gávdnan fatnasa Luopmošjávrris. Čielggadeimme ášši, ja doppe lei fanas áirruiguin ja govddahasaiguin. Dálu mielde bođii čoavdda, mii heivii fatnasa lohkkii. Dál letne friijabeivviid fitnan Luopmošjávrris čuovžabivddus.

Mervi ja Tommi aktiivvalašvuohta ii ole dušše áiggeájiide luonddus.

– Moai letne goappašagat mielde Gáregasnjárgga gilisearvvi stivrra doaimmas. Tommi lea stivrra várreságadoalli ja Mervi searvvi ruhtadoalli.

 

Čuovga imaštahtii – ja doalai gozuid alde

Ohcejoga jagi birrajohtui oahpásmuvvan leamašan Mervii ja Tommii positiivvalaš vásáhus.

– Čakča Gáregasnjárggas manná jođánit Mátta-Suoma ektui. Sevdnjes arveáigi ii bistte nu guhká, go čakča jorggiha juo dálvvi guvlui. Čuovga olgun lea erenomáš, nu geassit go dálvit, beaivit ja ihkku. Skábma imaštahtii čuovgatvuođainis.

– Temperatuvrrat orrot dáppe earáláganat go Tamperes. Dálvvi maŋŋá juo +13° temperatuvrras olggos dárbbaša coggat dušše oanehis buvssaid ja t-báiddi, Tommi čilge.

– Luondu lea geasseáigge nu fiinnis ihkku, ahte dagašii miella eallit dakkár ritmmas, mas asttuáigi livččii ihkku, son joatká.

Mervi ja Tommi Ylimäki kotiutuivat Karigasniemen kyläyhteisöön

Mohtorsihkkelastin ja Njuorggán bukte oktii

Gáregasnjárggas lea šaddan Mervi ja Tommi ruoktu, muhto maiddái Njuorggámis lea stuorra rolla sudno oktasaš mátkkis. Soai gávnnadeigga vuosttas geardde Njuorggámis 2016, go soai guktot oassálasttiiga Motoristit koulukiusaamista vastaan Lapland Tour -dáhpáhussii. Mervi lei turneas mielde álggu rájes, Tommi searvvai fárrui Njuorggámis, mii lei Ohcejoga galledanbáikkiin maŋimužžan.

– Dan reaissus vujiime Suoma čábbásamos geainnu, dat bázii millii, Mervi muitala.

Njuorggámis Motouutiset hálidii jearahallat Mervi, ja son dohppii Tommi mielde vuoiŋŋalaš doarjjan. Njuorggáma maŋŋá Mervi hálidii Jiekŋamerrii vuojadit, ja Tommi vulggii fárrui loahppareisui.

– Moadde jagi manai skihpárin, dasságo gávnnaheimme, ahte dás dáidá leat mii nu earáge go verddevuohta. Jagi 2018 rájes letne orron seamma gáhtu vuolde.

Dál oktasaš mátki lea buktán Gáregasnjárgii, ja niehkun lea ainjuo meallut Anárjogas Deanu mielde gitta Njuorggámii.

 

Govat: Merja Paakkanen