Samuel Ekko loaktá Ohcejoga logahagas ja davvi duoddariin

Samuel Ekko viihtyy Utsjoen lukiossa ja pohjoisen tuntureilla

Samuel Ekko (17) lea Nakkilas eret ja sus lea dál mannamin goalmmát oahppojahki Ohcejoga logahagas.

Samuel álggahii logahaga Ohcejogas seamma jagi, go su oppa bearaš lei Ohcejogas ovtta jagi. – Mu váhnenguoktá, guđet leaba oahpaheaddjit, leaba juo guhká háliidan bargat Lappis. Nu mii ásaimet oppa bearaš dáppe ovtta jagi. Eará bearašlahtut máhcce Nakkilai, muhto mun háliidin čađahit logahaga lohppii Ohcejogas.

– Báhcen, dasgo gesson duottarlundui ja háliidan doppe viehkat ja čuoigat. Leathan dát duovdagat áibba nuppeláganat Nakkila duolba bealdoduovdagiid ektui. Min bearaš lea mátkkoštan Lappis álo, de dan dihtii munge lean beassan vásihit duoddariid gitta mánnávuođa rájes.

Smávva logahaga ilut

– Mii goalmmátluohká stuđeanttat leat logis ja mis lea somás vuoigŋa ovttas. Smávva joavkkus oahpahus lea persovnnalaš. Ovdamearkka dihtii fysihka oahppodiimmuin lean okto, de basttán ovdánit fysihka oahpuin iežan leavttuin. Ledjen mannan jagi moadde mánotbaji Nakkila logahagas ja erohus stuorra joavkku ja Ohcejoga smávva joavkku gaskkas lea stuoris. Álggahin stuđeantačállimiid juo mannan giđa, go čállen kemiija. Jotken čakčat biologiija ja duiskka čállimiiguin ja giđđatgis mun čálán eatnigiela, matematihka, fysihka, eaŋgalasgiela ja ruoŧagiela.

Jos ruoktu lea guhkkelis, de logahatstuđeanttaide fállojuvvo viessu. – Ásan logahaga lahka ásodagas, gos mus lea iežan latnja. Gievkkana ja basadanlanja juogadan earáiguin. Dál moai letne guovttis seamma viesus. Ássan lea munnuide nuvttá. Ruovttus Nakkilas finan luomuid áigge.

Astoáiggi golahan luonddus

– Astoáiggis mun lihkadan. Dálvit mun čuoiggan duoddaris. Láhtuid in váillat, dasgo obbasa čuoigan lea buot buoremus. Viegan duoddaris ja sihkkelasttán maid. Fiskes velomobiila, mii gohčoduvvo maiddái kinnerin, leažžá márkanis oahpes oainnáhus máŋgasii, dasgo vuoján dainna sullii 10 000 kilomehtera jagis. Duolmmadan iežan sihkkeliiguin maiddái Norgga bealde, ja lean vuojašan daiguin maiddái ruovttus Nakkilas. Vuodjinmátki ruoktot bistá sullii golbma jándora ovtta guvlui. Lassin mun spealan ráigespáppa ja spáppadoaškuma. Vuojadanhálla lea logahatstuđeanttaide nuvttá ja finan doppe sávnnodeamen. Dáppe livččii velá nuvttá álšasále, muhto dohko in astta.

Samuel Ekko viihtyy Utsjoen lukiossa ja pohjoisen tuntureilla 1

Olbmuide oahpásmuvvá álkit

Ohcejogas lea álki oahpásmuvvat olbmuide. – Lean fuomášan, ahte dáppe oahpásmuvvá olu álkibut olbmuide go máddin. Olbmot bohtet háleštit ja sii leat beroštuvvan das, gii don leat ja gos don leat eret.

Ohcejohkalaččain sullii bealli leat sápmelaččat. – Sámegiela gullá juohke beaivve, muhto dađi bahábut in máhte giela. Livččii gánnihan álggahit sámegiela stuđerema dalle, go álggahin logahaga. Giellamáhtus livččii leamašan ávki, go bargen moadde mánotbaji searvegottis kántorin. Muhto gal sámegiela máhtu hagage Ohcejogas birge.

Samuel Ekko viihtyy Utsjoen lukiossa ja pohjoisen tuntureilla 2

Buoremus báiki Ohcejogas

Mii lea buoremus dahje miela miel báiki Ohcejogas? – Adolfa gámme Gálddoaivvi meahcceguovllus. Doppe leat goržžit ja soagit ja lea dego uhca oása guovdu duottarjalgadasa. Maiddái Geavu ávži lea finna báiki.

Stuđeantačállimiid maŋŋá lea bággu fárret Ohcejogas stuđeret. – Boahtteáiggi suorgi lea velá eahpesihkkar, muhto dáppe gártá fárret eret stuđerema dihtii. Muhto háliidivččen goas nu máhccat ruovttoluotta davás.

Buresboahtin Ohcejoga logahahkii!

Samuel ávžžuha ohcat stuđeret Ohcejoga logahahkii, erenomážit, jos luondu ja luonddus lihkadeapmi ja vánddardeapmi geasuhit. – Dáppe leat uhca oahpahusjoavkkut, nuba lea vejolaš oažžut persovnnalaš oahpahusa ja oahpuin beassá ovdánit geabbilit. Skuvlavisti lea ođđa, ja dan dihtii mis leat dearvvas stuđerenlanjat. Ohcejoga luondu lea duođaid ebmui dan duoddariid ja meahcceguovllu dihtii, ja danin Lappi áidnalunddot luonddu gánniha vásihit.

Govat: Johanna ja Samuel Ekko

Samuel Ekko viihtyy Utsjoen lukiossa ja pohjoisen tuntureilla 3