Ohcejoga turismma eanageavahanplána -projeakta

Ohcejoga turismma eanageavahanplána -projeakta ollašuhttojuvvui 1.8.2018 - 30.4.2020 áigegaskka. Projeavtta ollesbudjeahtta lei 78 000 euro, mas Eurohpa guovloovddidanruhtarádju ruhtadii 70 % Lapin liitto doaimmadiin ruhtadeaddji virgeoapmahažžan. Ovddidanprojeakta ollašuhtii doaibmanlinjá 1. Smávva ja gaskastuorra fitnodatdoaimmaid gilvalannákca ja sierraulbmil 2.1. Smávva ja gaskastuorra fitnodagaid stuorruma ja riikkaidgaskasažžan šaddama ovddideapmi.

Projeavtta dárbu, ollašuhttin ja bohtosat

Utsjoki-vaakuna

Dárbu

Logiid jagiid áiggi Ohcejoga geasseturisma vuođđuduvai luossabivdui ja attii áigáiboađu gieldda siste. Jagi 2017 bođii fápmui Deanu ođđa guolástannjuolggadus, mas čuovui, ahte mátkkálaččaid mearri Ohcejogas gahčai dahkkojuvvon čielggadusaid ja árvvoštallamiid vuođul 60-70 %. Fitnodagaide šattai eanet go ovdal dárbu ovddidit doaimmaideaset ja buktagiiddiset birrajagáš turismma vuhtii váldimiin.
Moadde mátkkoštansuorggi fitnodaga ledje dahkan jo investeremiid ee. lasihemiin idjadankapasitehta ja bidjamiin resurssaid riikkaidgaskasaš mátkkošteapmái maiddái iežaset márkanastimis. Ohcejohkii lei plánaid vuolde stuorra mátkkoštansuorggi investeren, mii boađediin buvttášii dárbbu maiddái bálddalas-bálvalusaide, eandalii prográmmabálvalusaid buvttadeaddjiid buohta.
Sihke ođđa doaibmiide ja doaimmaideaset fámolaččat ovddideaddji jo dál doaibmi mátkkoštansuorggi fitnodagaide dárbbašuvvojedje geinnodagat ja doaibmanguovllut, mat dagašedje vejolažžan máŋggabealat prográmmabálvalusa guovllus.
Eanageavaheami dáfus Ohcejoga dilli lea goittotge hui váttis, dasgo várit guovtte beale johkalegiid leat báikkuid hui ceggos. Topografiija lassin iežaslágan hui stuorra váttisvuođa dahká maiddái dat, ahte eanaoamastus giliid lahkosis lea juohkásan máŋggaide smávva viidodagaide sihke stáhta eatnamiid stuorra ossodat gieldda viidodagas. Guovtti stuorra meahcceviidodaga, Gálddoaivvi ja Báišduoddara, muddejit sihke lágat ja daid geavahan- ja dikšunplánat, mat mearridit eanageavaheami. Oktiiheiveheapmi eanageavaheami sierra dárbbuin dárbbašuvvui earenoamážit turismma ja boazodoalu buohta.

Ohcejoga gieldastrategiija oktan ulbmilin lea ovddidit luondo- ja kulturturismma báikkálaš vuolggačuoggáid dáfus ja ovddidit eanageavaheami plánema ja turismastrategiija dahkama. Gieldastrategiija ollašuhttimiige laktásemiin lei nappo čielga dárbu oažžut áigái eanageavahanplána. Ohcejoga gielddas ii leat eanageavahanstrategiija, man vuođul eanageavaheapmái laktáseaddji dárbbuid livčče sáhttán plánaid čuovvumiin doalvut ovddos. Lei nappo čielga dárbu dahkat eanageavaheapmái laktáseaddji ovddidandoaibmabijuid.

Ollašuhttin

Dáinna áigumušain lei okta čielga ulbmil: oažžut Ohcejohkii turismma eanageavahanplána. Áigumuša álgoálgosaš jurdda viidánii siskkildit maiddái turismma ovddidanprográmma, nu ahte fidnejuvvui áigái ovddidandoaimmaid buorebut bálvaleaddji ollislašvuohta. Doaibmabidjoollislašvuođat ollašuhttojedje projeaktaplána mielde golbma nuppiin sániin stivrenjoavkku doaibman, eanageavahanplána dahkan ja projeavtta hálddašeapmi.

Doaibmabidju 1. Stivrenjoavku ja árvvoštallan

Projeavtta stivrenjoavku lea jođihan ovddidanprográmma ja eanageavahanplána dahkama. Stivrenjoavkkus leamašan mielde sierra ealáhusaid ovddasteaddjit goappáge fitnodatorganisašuvnnas, goappáge bálgosis, Meahciráđđehusa Kiinteistökehitys ossodagas sihke Ohcejoga gielddas. Stivrenjoavku lea projeavtta áigge doallan oktiibuot čieža čoahkkima, main okta leamašan šleađgapoastačoahkkin ja okta buhttásit skypečoahkkin. Čoahkkimat dollojedje jagi 2018 guokte, jagi 2019 njeallje ja jagi 2020 okta. Čoahkkimat leat dollojuvvon buot golmma váldogilis, Ohcejogas, Njuorggámis ja Gáregasnjárggas.

Stivrenjovkui leat gullan čuovvovaš olbmot:

Raimo Hekkanen

Petteri Valle Ismo Manninen Vesa Länsman Ari-Heikki Aikio Matti Keränen
Tuomo Kokkoniemi Markku Porsanger Eeva-Maarit Aikio Sami Rötkönen

Eallinfápmolávdegotti ságadoalli, Nuorgamin Lomakeskus

Saamelaismatkailu ja -yrittäjät ry, Holiday Village Valle Tenonlaakson yrittäjät ry, Karigaskeittiöt Oy
Gálddoaivvi bálgos, boazoisit
Báišduoddara bálggus, boazoisit
Meahciráđđehus Kiinteistökehitys, buvttadanhoavda (31.12.2019 rádjai) Meahciráđđehus Kiinteistökehitys, eanageavahanáššedovdi (1.1.-30.4.2020) Ohcejoga gielda, vd. giddodathoavda
Ohcejoga gielda, ovddidan- ja ealáhushoavda
Lapin liitto, guovlluovddidanáššedovdi

Stivrenjoavkku iešárvvoštallan

Stivrenjoavkku lahtut dahket iešárvvoštallama ee. das, makkárin sii leat oaidnán projeavtta ja mo projeakta lea sin mielas lihkostuvvan. Fidnejuvvon vástádusaid vuođul sáhttá dadjat, ahte stivrenjoavkku lahtut ledje eanaš huige positiivvalačča iežaset addin árvvoštallamis ja máhcahusas. Projeavtta atne bures jođihuvvon, áššiid dovde mannan plánema mielde ovddos ja projektii biddjojuvvon ulbmiliidda olahuvvui.

Projeavtta atne dárbbašlažžan, deaŧalažžan ja oahpaheaddjin. Vuođustusain máinnašuvvui turismma garra lassáneapmi ja dan gáibidan doaibmabijut Ohcejogas. Nu ođđa fitnodagaide go maiddái jo dál doaibmiide ferte sáhttit oažžut áigái doaibmanvejolašvuođaid ee. láva bokte. Máhcahusas ledje fuolas das, ahte buohkat eai gielddas albma láhkai ádde turismma mearkkašumi bargosajiid buktin ja dan bokte turismma stuorra mearkkašumi gieldaekonomiijii vearroboađuid buktin. Jurdagat ledje jo nu guhkkin, ahte jos ođđa bargosajit eai gildii fidnejuvvo, de ceavzágo gielda maŋŋelis ruđalaččat ja bissugo iehčanas gieldan.

Ohcejohka turismma doaibmanguovlun atne ain hui váttisin, vaikke projeavtta doaibmabijuid vehkiin lea sáhttán rahpat háleštanoktavuođaid sierra doaibmiiguin áđabut go ovdal. Váldoággan váttisvuhtii atne lagamustá eanaoamastussii laktáseaddji áššiid ja eandalii stáhta eatnamiid stuorra ossodaga. Deaŧalažžan adnojuvvui, ahte dás ovddosge dán sullasaš projeavttain galget leat mielde Meahciráđđehusa sierra boađussurggiid ovddasteaddjit.

Buoremus áššin projeavttas stivrenjoavkku lahtut atne oktasašbarggu ovdáneami iešguđet oassebeali gaskka ja dan, ahte oktasašbarggus vigge gávdnat konkrehtalaš čovdosiid sierra intreassajoavkkuid eanageavahandárbbuid oktiiheiveheapmái stáhta eatnamiin ja čáziin. Smiehtadettiin dan, maid livččii sáhttán dahkat nuppe láhkai dahje buorebut, de ovdan badjánii gieldda ássiid oasálažžan dahkan vel beaktilabbot. Bargobájiide ledje oassálastit, muhto man láhkai livččii ožžon daiddage eanet oassálastiid, bázii smiehttama vuollái.

Reflekterediin iežas doaibmama stivrenjoavkku lahtut dovde iežaset leamaš aktiivvalaš čoahkkimii oassálastit, oahppan guldalit earáid ja váldit vuhtii sierra ealáhusaid oainnuid ruossalasge áššiin. “Buot áššiide gávdnojit álo iešguđetlágan oainnut ja daid ferte dohkkehit.”

Doaibmabidju 2. Eanageavahanplána dahkan

Dán raporttas rahppojuvvo eanageavahanplána dahkanproseassa ja ieš plána lea čuovusin iežas sierranas ollislašvuohtan.

Vuosttas stivrenjoavkku čoahkkimis borgemánus 2018 mearriduvvui gilvalahttit Ohcejoga turismma eanageavahanplána dahkki. Projeavtta hoavda buvttii ovdan čoahkkimis eanageavahanplána ja ovddidanprográmma fálaldatbivddahápmosa, mii ságastallamiid maŋŋá divoduvvui nu, ahte plána šaddá guoskat turismahuksema buohta luondduealáhusviidodahkii ja meahcceguovlluide sihke váldojuvvojit vuhtii lágasmearriduvvon ráddjemat.
Fálaldatbivdda almmustahttojuvvui buohkaide rabas gilvalahttimin Cloudia smávvaskáhpponvuogádagas ja fálaldagat fidnejuvvojedje mearreáiggi rádjai guokte. Fálaldatgilvvu vuittii Sweco Ympäristö Oy ja skáhpponmearrádusa dagai eallinfápmolávdegoddi čoahkkimisttis.
Plána ráhkadišgohte dainna vuođđojurdagiin, ahte viggojuvvo gávdnat oktasaš oaidnu sierra lágan intreassaid eanageavahandárbbuin ja váldimiin vuhtii nannosit báikkálašvuođa, kultursensitiivvalašvuođa sihke turismadoaimmaid suvdi ovdáneami vuođđojurdagiid ja vásttolašvuođa. Vai báikkálaš olbmuin livččii vejolašvuohta váikkuhit plána sisdollui, de ordnejuvvojedje iešguđetlágan čanasjoavko-deaivvadeamit, gilieahkedat, bargobájit ja njunnálagaid jearahallamat. Ná doaimmadiin fidnejuvvojedje iešguđetlágan oainnut ja jurdagat, mat girjejuvvojedje plánii.
Báikkálaččaid gulle, muhto dan lassin maiddái buohkaide Ohcejoga turismma ovddideamis beroštuvvan beliide addojuvvui vejolašvuohta muitalit iežaset jurdagiin fierbmejearahallama bokte. Fierbmejearahallama boađusin fidnejuvvojedje oainnut Ohcejoga turismma dálá dilis, ee. idjadan-, restoráŋŋa- ja prográmma-bálvalusaid lágis ja doarváivuođas, vázzingeinnodagain, guovllu olaheamis ja dovddusvuođas. Kártemiid ja jearahallamiid maŋŋá dahkkojedje turismma strategalaš linnját ja ovddidanplánii gávdnojedje turismma váldotemát ja njunuščuozáhagat.
Dáid vuođul fidnejuvvojedje turismma ovddidanplánii doaibmabidjoevttohusat.

Turismma eanageavahanplána dahkan ovdánii kártabarggu vuođul nuppiin sániin eanageavaheapmi ja doaimmat buktojedje ovdan guđege guovllu kárttain, mat gevvojedje čađa gilieahkediidda oassálastán olbmuiguin ovttas go maiddái turismafitnodagaiguin, bálgosiiguin ja Meahciráđđehusa ovddasteaddjiiguin. Plánat ledje maiddái geasi 2019 áigge buohkaide rahpasit fierpmis oaidnin láhkai ja kommenteremis.
Evttohuvvon doaimmat ja geinnodagat geahčaduvvojedje maiddái lávvabarggu dáfus geahččamiin nuppiin sániin addetgo jo dálá sierralágan lávat, mat leat gielddas, vejolašvuođa dáidda evttohusaide. Konkrehtalaš doaibmabidjoevttohusain dahkkojedje ovdamearkarehkegat ja dat visualiserejuvvojedje, vai sáhtášii buorebut áiccalmahttit ovddidančuozáhagaid ja dahkat plánaid joatkkadoaibmabijuin. Loahpalaš, mearrádusdahkamii ovdánan veršuvnna Ohcejoga turismma ovddidanprográmmas ja turismma eanageavahanplánas konsultadoaimmahat buvttadii njukčamánu 2020 álggus.

Doaibmabidju 3. Projeavtta hálddašeapmi ja raporteren.

Projeavtta hálddašeamis vástidii Ohcejoga gielda ja geavatlaš áššiid ollašuhtii projeaktahoavda. Projeavtta girjedoallu ostojuvvui Sarastia Oy:s, maid buvttadan raporttaid vuođul projeaktahoavda dagai maiddái projeavtta máksomearrádusohcamušaid. Projeavtta čuovvunraporttat ja loahpparaporta vuođđuduvvet dohkkehuvvon áigumušplánas oaivvilduvvon doaibmabijuide.

Boađus

Projeavtta konkrehtalaš boađusin lea Ohcejoga turismma ovddidanprográmma ja eanageavahanplána (čuovusin). Boađusin sáhttá atnit maiddái, ahte proseassa nannii eanet go ovdal diđolašvuođa das, man smávoduvvon eatnamat giliid lahkosis leat ja man stuorra mearkkašupmi topografiijas ja stáhta oamastusas leahkki eatnamiin lea turismma doaibmanbirrasa ovddideamis. Proseassa mielde maiddái turismii investerejeaddji ođđa doaibmiide čielggai eanageavaheami váttisvuohta eandalii turisma prográmmabálvalusaide dárbbašuvvon eatnamiid ja doaibmanguovlluid hárrái.
Plána ráhkadeami áigge viggojuvvui joba deattuhemiin váldit vuhtii sierra ealáhusaid ja muitit kultursensitiivvalašvuođa ja suvdi ovdáneami maiddái boahttevaš doaimmain. Projeavtta boađusin sáhttá rehkenastit maiddái dan, ahte eanageavaheami ektui iešguđet intreassaid ovddasteaddjit nákcejedje duddjojeaddji vugiin projeavtta áigge háleštit ja buktit iežaset oainnuid ja dárbbuid ovdan. Seammás besse goittotge fuomášit, man váttis lea ainge sáhttit heivehit oktii sierralágan eanageavahandárbbuid.
Projeavttain lea fidnejuvvon áigái plána, Ohcejoga turismma ovddidanprográmma ja eanageavahanplána, mii lea dahkkojuvvon duddjojeaddji vugiin oktasašbarggus ja mainna lea sivva ávkkástallat ja váldit dan vuhtii ee. gieldda boahttevaš lávas.
Lagašáiggi joatkkadoaibmabidjun dáinna projeavttain lea oažžut gieldda boahttevaš lávaide merkemiid prográmmabálvalus­ ja virkkosmanguovlluid buohta sihke investeret giliid lahka leahkki geinnodagaid ja virkkosmanguovlluid infra ráhkadeapmái ja buorideapmái go ruhtadančovdosat gávdnojit. Vai projektii fidnejuvvošii vel buoret váikkuhanmunni, de geahččaluvvo guhkit áiggi mielde gávdnat lasi ruhtadančovdosiid, vai plánas evttohuvvon ovddidandoaimmaid sáhttá ollašuhttit viidásabbotge.