Gieldda beaggin lea gilvalannávcca eaktu – makkár miellagova don attát Ohcejogas?

1.9.2022

Govahalle ahte áiggot oastit ođđa telefovnna. Lea jáhkehahtti ahte válljet dan buktaga, man beaggin lea eanet du miela mielde, vaikko man nu nuppi málle teknihkalaš iešvuođat ja anihahttivuohta sáhtášedje leat juoba buorebut. Beaggin čohkiida miellagovain, dieđuin ja vásáhusain, ja dat lea vásiheaddji dáfus álo duohta. Beaggima vuođul dahkat mearrádusaid. Beaggima sajis sáhttá hállat maid imagos dahje brándis. Gieldabeaggin lea dat, mo olbmot oidnet, vásihit ja ipmirdit gieldda.

Gieldda beagginbargu lea viiddis oppalašvuohta, mii čohkiida daguin, gulahallamis ja luohttámuša huksemis. Beagginbarggus hámuhuvvojit gieldda identitehta, kultuvra ja mihttomearit, ja dan láhkai dat laktása maid gieldda strategiijai. Strategiija fas lea gieldda plána, mas meroštallojit mihttomearri ja vuogit, maiguin mihttomearrái beassá. Ohcejoga gieldastrategiija, mii dál lea fámus, lea gárvvistuvvon jagis 2017 ja dan sáhttá lohkat gieldda neahttasiidduin.

Strategiijai gullet dagut, beaggimii gullet dagut

Jos gieldda identitehta ii oidno strategiijas, de strategiija ii vealttakeahttá oro olbmuid miela mielde ja dalle dat ii maiddái stivre doaibmama. Guovddáš gažaldagat leat earet eará: leatgo mii bastán ovttas mearridit maid mii hálidat? Áddejitgo buohkat mas strategiijas iešalddis lea gažaldat? Bastágo gieldda virge- ja luohttámušbargoveahka muitalit strategalaš deattuhusaid? Stivrego strategiija gieldda olbmuid doaibmama?

Beaggima systemáhtalaš huksen ii leat dušše olgguldas gulahallan, baicce dasa gullá maiddái siskkáldas jođiheapmi. Bargit leat juohke organisašuvnna govva olggobeallái. Doaibma váikkuha beaggimii: bargiid duđavašvuohta, ovdamearkka dihte čielga rollat vai olmmoš diehtá maid dahká ja manin, lasiha motivašuvnna. Stuorát motivašuvdna lasiha čatnasumi. Čatnasupmi lasiha buvttadusa, man čuovvumuššan bálvalusdássi buorrána. Dát fas oidno buoret áššehasduđavašvuohtan. Duđavaš áššehas – dahje ássi – muitala mielas buori vásáhusastis earáide, mii fas buorida beaggima. Lea maid dehálaš muitit, ahte guhtege organisašuvnna lahtu – gieldda dáhpáhusas virge- ja luohttámušolbmuid – sánit ja dagut, dahje jávohisvuohta ja passiivvalašvuohta, váikkuhit oppa organisašuvnna beaggimii.

Manin beaggin lea dehálaš?

Danin go das lea hirbmat ollu árvu. Brándidoavttir Seppo Rainisto mielde bures huksejuvvon beaggima árvu smávvage gielddain lea logiid miljovnnaid euroid, juoba eanetge. Geasuheaddji beaggima buktin dárkkes euromeriid sáhttá leat váttis rehkenastit, muhto dálá ja ođđa fitnodagaid gildii dahkan investeremat, daid mielde šaddi ođđa bargobáikkit, ja ássiid máksin vearroboađut leat gildii hui dehálaččat. Beaggima ii galggašege jurddašit gieldda gilvalannávcca boađusin, baicce dan eaktun.

Gieldabeaggima huksen iešalddis ii gáibit stuorra investeremiid, iige beaggima oppa sáhtege hukset dušše fal ruđain. Beaggima huksen ii leat ovtta válgabaji ášši, baicce dat dárbbaša áiggi, jagiid dahje juoba logiid jagiid. Beaggin huksejuvvo systemáhtalaččat daguid ja doaimmaid bokte. Gildii lunddolaš ja mihtilmas identitehta lea váttis plagieret. Danin dat lea ovdu, go gilvalat ođđa investeremiin, fitnodagain, bargiin, ássiin ja turisttain.

”Bargama meinnet” ja mo dat šaddá

Ii reahkká, ahte gieldda almmolaš bealli čatnasa beagginbargui, baicce mielde dárbbašuvvojit maid guovllu fitnodagat, searvvit, sihke dieđusge gieldda olbmot. Beaggima huksemis galggašiige smiehttat makkár muitalussii olbmuid hálidit mielde, ja mo olbmuid oažžu juohkit muitalusa earáide. Dáhttu juohkit muitalusa ovddosguvlui badjána oktasaš vásáhusain, daguin ja servvolašvuođa dovddus. Dásge deattuhuvvá oktasašbarggu ja ovttas dahkama mearkkašupmi. Bargama meinnet šaddá earet eará oktasaš mihttomearis, siskkáldas motivašuvnnas, movttas, sitkatvuođas, bargama hálus, roahkkatvuođas geahččaladdat ođđa, mearkkašahttivuođa vásáhusas, ja hutkáivuođas.

Lea almmolaččat dieđus, ahte mii Ohcejogas dárbbašat buoret geasuhan- ja bisuhanfámu, gildii ođđa olbmuid, ođđa investeremiid, máŋggabealat ealáhusráhkadusa, lasi eallinvuoimmi. Dát buktet gildii boađuid, mainna oažžu buoret bálvalusaid ja buoret buresveadjima gieldda olbmuide  – mat ain lasihit geasuhan- ja bisuhanfámu. Dáin šaddet positiivvalaš váikkuhusat, mat iešalddes lassánit. Vai mii oažžut dan áigái, mii dárbbašat geasuheaddji beaggima, ja dan huksemii juohkehaš mis sáhttá váikkuhit.

Gieldda beaggin badjána báikkálaš iešvuođain ja dat lea huksejuvvon ovttas gieldda buoremus áššedovdiiguin, nappo gieldda olbmuiguin. Gieldda beaggin speadjalastá gieldda identitehta, ja danin aiddo ássit leat dan eanemus jáhkehahtti áirasat. Buori beaggimii dárbbašuvvojit buorit dagut, buorre gulahallan ja buorit vásáhusat. Beaggin šaddá gávnnademiin, main hápmašuvvet muitalusat ja miellagovat. Maid don muitalat Ohcejoga birra, go gávnnadat olbmuiguin, almmustahtát juoidá somes, dahje go kommenteret earáid čállosiid ja olggosaddimiid?

 

Ohcejoga gielddas leat jođus máŋggat projeavttat, maid mihttomearrin lea ealáskahttit bargama meinnega ja lasihit gieldda eallinvuoimmi. Sáhtát lohkat projeavttaid birra lasi dáppe. Maiddái gulahallamii bidjat eanet resurssaid. Boahttevaš jagi áigge boahtit maiddái ságastallat viidát Ohcejoga boahttevuođavišuvnnain ”boahttevuođaforum” -temáin, ja gieldastrategiija bidjat áiggi dássái rievdan doaibmabirrasa geažil juo jagis 2023.

 

Lassediehtu:

Taru Lindell
Projeaktahoavda
uKoordinaatio -projeakta
+358 40 154 3649
taru.lindell@utsjoki.fi

TENO Outdoor – pyöräily ja luontomatkailu Tenojokilaaksossa 1.5.2022 – 30.3.2024


Eará ođđasat