Plánetgo mátkki Ohcejohkii juovllaid dahje ođđajagi áigái? Geahča gieldda rávvagiid basiid dorvvolaš ávvudeapmái!

Lappi buohccedikšunbires eallit ain koronadili vuođđomuttu, muhto juovllaid ja ođđajagi ávvudeamit buktet vuordimis davimus Supmii, maiddái Ohcejohkii, gieldalaččaid ja mátkkošteaddjiid korona jođálmuvvan- ja leavvanguovlluin.

Ohcejoga gielda ávžžuha olbmuid, geat lagaš vahkuid bohtet Ohcejohkii eará guovlluin, muitit koronadorvvolašvuođa vuođđoáššiid: buorre giehta- ja gossanhygiena, dorvogaskkaid ja suodjemáskka geavaheami. Reisui ii galggašii vuolgit, jos lea buozus. Iežas dearvvasvuhtii sáhttá váikkohit nu, ahte garvá ovdal mátkki sosiála kontávttaid, ovdamearkka dihte restauráŋŋaid, gávpeguovddážiid ja joavkolihkadanbottuid.

Ohcejoga gielda ávžžuha, seammaláhkai go THL, ahte olbmot ávvudivčče basiid dán jagi unna olmmošjoavkkuiguin ja millosamosit ruovttus iežaset lagamus olbmuiguin. Ovdamearkka dihte fulkkiid gánneha galledit dušše, jos dat leat vealtameahttun. THL lea čohkken maiddái eará buorre tipssaid basiid dorvvolaš ávvudeapmái.

Jos galledat riskajovkui gullevaš lagaš olbmuid, geat orrot dikšobáikkis dahje dorjojuvvon ássanbáikkis, lea dehálaš čuovvut dárkilit bargoveaga rávvagiid. Gallestallanrávvagiid Ohcejoga dearvvasvuođaguovddážii, seaŋgaossodahkii, Dorvui, Seitakartanoi ja ASPA-ruoktu Goahtái gávnnat siiddu loahpas.

Jos boađát Ohcejoga gildii olgoriikkain (Ohcejoga rádjegielddaid olggobealde), ávžžuhat čuovvut THL rávvagiid eaktodáhtolaš karantena doallamis.

Ohcejoga gieldda rávvagat olbmuide, geat plánejit mátkki guvlui:

  1. Dego Lappi buohccedikšunbire rávve, guorahala vuos vuđolaččat, leago mátki bákkolaš.
  2. Vikka garvit buot diliid, main lea vejolaš gártat koronavirusa njoammunáitaga vuollái, jo guokte vahku ovdal mátkki. Dakkárat leat dilit, main čoahkkanit olu olbmot ja main ii leat vejolaš doallat dorvvolaš gaskka earáide, ovdamearkan restauráŋŋat, gávpeguovddážat ja joavkolihkadanbottut.

Jos iežat guorahallama maŋŋá mearridat dollet juovllaide ja ođđajahkái Ohcejohkii, muitte čuovvut dáppe koronadorvvolašvuođa vuođđoáššiid:

  1. Ohcal testii

    Jos dus leat makkárnu dávdamearkkat, mana koronatestii ja biso erremis nu guhká, ahte fidnet teastta bohtosa. Gávnnat rávvagiid Ohcejoga testemis dáppe.

  2. Doala dorvogaskkaid

    Doala dorvvolaš gaskka earáide ovdamearkka dihte gávppiin ja eará almmolaš báikkiin. Garvve stuorra čoahkkanemiid.

  3. Geavat suodjemáskka

    Suodjemáskaávžžuhus lea fámus buot almmolaš sisbáikkiin, main ii leat vejolaš doallat dorvogaskkaid (almmolaš johtolat, gávppit, restauráŋŋat, girjerádju, álbmotdáhpáhusat ja -dilálašvuođat). Riskajoavkkut ja olbmot, geat deaivvadit riskajoavkkuiguin, galggašedje atnit suodjemáskka álo, go dorvogaskka doallan ii leat vejolaš.

  4. Gosa riekta

    Gosa dahje gastte háválaš njunneliidnái dahje iežat soadjái.

  5. Fuolat giehtahygienas

    Basa ja desinfisere gieđaid máŋgii beaivái. Unna giehtadesiboahtal johtá álket mielde lupmas!

  6. Čuovo dili

    Čuovo koronavirusdieđiheami. Koronaepidemiija ii leat meattá, ja dan dihte lea ain dehálaš čuovvut dili ovdáneami ja rávvagiid, ja doaibmat vásttolaččat. Ohcejoga gielda dieđiha dilis sihke neahttasiiddustis ja Facebook-konttustis.

    Oahpásmuva dárbbu mielde maiddái:

    Ohcejoga dilli ja gieldda iežas rávvagat ja ávžžuhusat
    Davvi-Suoma dilli ja guovllu ávžžuhusat ja ráddjehusat
    Olles Suoma dilli ja riikkadási ávžžuhusat ja ráddjehusat

+ Lassin, luđe iežat telefovdnii Koronavilkku. Jos Koronavilkku-applikašuvdna alarmere vejolaš njoammunáitagis, čuovo dan rávvagiid.

Rávvagat galledemiide Ohcejoga dearvvasvuođaguovddážis, seaŋgaossodagas, Dorvvus, Seitakartanos ja ASPA-ruoktu Goađis:

  • Jos plánet galledeami, vikka garvit jo guokte vahku ovdal dan diliid, main sáhtát gártat koronavirusa njoammunáitaga vuollái. Dakkárat leat dilit, main čoahkkanit olu olbmot ja main ii leat vejolaš doallat dorvvolaš gaskkaid earáide.
  • Boađe dušše dearvvasin. Galledeaddjis dahje olbmuin, geat ásset suinna ovttas, eai oaččo leat makkárge infekšuvnna dávdamearkkat.
  • Pasieanttaid ja kundariid ožžot galledit 1–2 olbmo hávil.
  • Guossit galget fuolahit buorre giehtahygienas, doarvái buorre dorvogaskkain ja geavahit olles galledeami áigge kirurgalaš njálbme-njunnesuoji. 
  • Galledemiin galgá garvit kontávttaid eará pasieanttaiguin ja kundariiguin.
  • Bargoveahka rávve gussiid dárbbu mielde dárkilabbot.

Jos smiehtadat koronaáššiid, sáhtát váldit oktavuođa Tietoa koronaviruksesta -telefonrávvenbálvalussii, tel. 0295 535 535. Jos dárbbašat rávvagiid iežat dearvvasvuohtaáššiin, leage oktavuođas iežat dearvvasvuođaguovddážii.

Váldot ovttas vára koronadorvvolašvuođas!


Muita uutisia